Ramsi uus Coop sai ehitusloa 176 päeva pärast projekteerimislepingu sõlmimist. Kõige rohkem aega ei võtnud maja, vaid ristmik: Transpordiamet kooskõlastas teeprojekti pärast kahte parandusringi.
Ehitusluba 26.08.2026 · ehitushange september 2026
Viljandi Tarbijate Ühistu tahtis Ramsi alevikku uut kauplust vana asemele. Praeguse poe müügisaal on 237 m², uues majas on see 423 m². Uues majas on ka laoruumid ja teisel korrusel töötajate olmeruumid. Krundile oli detailplaneering kehtestatud jaanuaris 2026.
Maja ise oli lihtne: ühekorruseline müügisaal ning kahekorruseline lao- ja olmeosa. Keeruliseks tegi asukoht. Krunt jääb riigitee 24158 kaitsevööndisse ja kaupluse juurde tuleb tõstetud ristmik koos uue ülekäigurajaga. Transpordiametit huvitas ristmiku kõrguslahendus ja see, kuhu sademevesi voolab. Menetluses oli neli osapoolt: Transpordiamet, Päästeamet, vee-ettevõtja ja loa andja ehk vallavalitsus.
Rääkisime ristmiku lahenduse Transpordiameti spetsialistiga otse läbi ja esitasime selle täies mahus: pikiprofiil, põikprofiilid, veelahe ja restkaevud. Pärast seda tuli kooskõlastus ühe päevaga. Päästeameti märkused lahendasime tuleohutuse osa kolmandas versioonis. Põhiprojekti ning tööprojekti arhitektuuri- ja konstruktsiooniosa tegime valmis menetluse ajal, nii et hankedokumendid olid septembriks koos.
Ehitusluba ja vanade hoonete lammutusluba anti samal päeval, 26. augustil 2026. Lepingust ehitusloani kulus 176 päeva: projekteerimiseks 99 ja loamenetluseks 77 päeva. Septembris läks projekt ehitushankele.
Vaated on tehtud projekti BIM-mudelist. Liiguta liugurit või kasuta nooli.
1/8Vundament ja põrandaplaat
Lepingust ehitusloani päevades. Rohelisega on Nool Projekti töö.
Seadus annab ehitusloa andmiseks 30 päeva taotluse esitamisest [EhS § 42 lg 5]. Ramsis kulus 77 päeva, sest kooskõlastusringide vahel tuli teeprojekti täiendada. Kõik menetluste tähtajad on kirjas juhendis Kui kaua võtab ehitusloa saamine aega?.
Ehitusluba ei tähendanud, et projekt oli valmis. Kauplus, kus võib korraga viibida üle 50 inimese, vajab ehitusprojekti ekspertiisi [Mr 62 § 3 lg 2 p 6]. Tellija tellis selle põhiprojektile. Eksperdid vaatasid läbi seitse projekti osa ja esitasid kokku üle 100 märkuse. Ehitushange tehti ekspertiisi läbinud projekti järgi.
Kütte ja ventilatsiooni osa märkused tulid juba loamenetluse ajal. Üks märkus oli selle kohta, et seletuskiri viitas suitsutõrje standardi aegunud versioonile.
Arhitektuuri, sisearhitektuuri ja tuleohutuse osa. Ainuüksi arhitektuuriosas oli 32 rida ja paljudes ridades mitu küsimust.
Peaprojekteerija käis kõik read läbi ja märkis igaühe juurde, mida teeme: parandame, lisame, jätame põhjendusega alles või ootame tellija ja teiste osade sisendit. Arhitektile sai sellest tegevuskava joonise kaupa.
Osade kaupa koos vastustabelitega: arhitektuur, sisearhitektuur, asendiplaan ja veevarustus 19.09, konstruktsioonid ning küte ja ventilatsioon 22.–23.09, elekter 24.09.
Pakkuja küsis, kas külmkambri 120 mm paneelid võib asendada 100 mm omadega. Vastus: ainult paneelitootja andmete, külmakoormuse ümberarvutuse ja tellija kirjaliku nõusolekuga. Muidu kehtib projekt.
Tuletõkkeustele tuli lisaks tulepüsivusele märkida suitsupidavus, näiteks EI 30-S200 või EI 30-Sa. Kõigile avatäidetele kirjutasime nõuded: soojusläbivus, heliisolatsioon, õhuläbilaskvus, veepidavus, tuulekoormus ja turvaklass. Toote valib ehitaja, nõue peab olema projektis.
Avade sidumised, põrandakalded, trappide kõrgusmärgid, ventilatsioonirestide tähised. Vastasime ühe põhimõtte järgi: joonisel või spetsifikatsioonis on nõue või näidistoode. „Ehitaja lahendab“ ei ole vastus.
Sooja tarbevee tsirkulatsioonipumba puhul viitas kütteosa veevarustusele ja veevarustus kütteosale. Leppisime kokku, et pump on kütteosas, ja eemaldasime dubleerimise. Samamoodi puudus üks suitsuluuk elektriosast.
Kõigega me ei nõustunud. Kui lahendus tulenes tellija kaupluste standardist, jäi see alles ja põhjendus läks vastustabelisse. Nii jäid näiteks antistaatiline põrandakate tehnoruumides ja turvakile klaasidel.
Iga vastus sai kontrolli joonise vastu. Enne saatmist võrdlesime vastustabelit parandatud joonistega. Nii jäid kinni vead, mis oleksid muidu jõudnud eksperdi järelkontrolli: vale tootetähis paneeli nimes ja vastus, mis lubas üht, kui joonis näitas teist.
Allikas: ekspertiisi mittevastavuste tabelid ja projekteerija vastused, 06.08–24.09.2026
Lao välissein jääb krundipiirist 0,5 m kaugusele. Nii lähedal piirile on tavaliselt vaja tuletõkkeseina. Vallavalitsus nõustus, et naaberkrundile ei ehitata lähemale kui 8 m meie hoonest. Nii on hoonete vahel piisav kuja ja sein võis jääda tavaliseks.
8 mkokkulepitud kaugus naaberkrundi tulevastest hoonetest
Allikas: Tuleohutuse osa; siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“
Arvutasime katuse niiskuskäitumise viie aasta peale tunni kaupa. Lisaks tavaolukorrale kontrollisime kaht rasket juhtu: märgade materjalidega ehitatud katust ja −18 °C külmruumi katuse all. Hallitusindeks jäi kõigil juhtudel alla 1,0 ja ehitusniiskus kuivab välja 2.–3. aastaks. Aurutõkke difusioonitakistus on 1500 m, RIL 107-2022 nõuab katusel vähemalt 2 m.
M < 1,0hallitusindeks kõigis stsenaariumides
Allikas: DELPHIN 6.1; RIL 107-2022 ptk 2, tabel 2.2; EVS-EN 15026
Vanad hooned olid registrisse kantud ammu ja nende juures polnud dokumente, millelt lammutamise teatis andmeid võtab. Teatise vorm jäi seetõttu kinni. Registriparandust ootama ei jäänud: esitasime lammutamiseks hoopis ehitusloa taotluse. Luba tuli ühe päevaga ja kattis mõlemad hooned.
1 päevlammutusloa menetlus
Allikas: Ehitisregister; Viljandi Vallavalitsuse otsus nr 210, 26.08.2026
Räägime enne esitamist läbi, mida ametid tõenäoliselt küsivad.
